Hiina keelest

Hiina keel kuulub hiina-tiibeti keelkonda.Hiina keele eripäradeks on monosüllaabilised sõnad ning hieroglüüfkiri. Iga silp hääldub kindla, mõistet eristava  tooniga ehk intonatsiooniga. Hiina keel ei ole ühtne vaid jaguneb mitmeteks murdekeelteks. Suurim erinevus on põhjas kõneleva ja ühiskeele (mandariini Keele) ja Kantoni keele vahel. Mandariini hiina keeles on neli silbitooni samas kui kantoni keeles on neid viis või rohkemgi.

 

Kõiki neid murdeid aitab nö kokkusiduda hiina hieroglüüfkiri, mis on mõitetav kõikidele hiina murdekeeltele. Hiina kirjakeel on pärit aravatavasti III aastatuhandest e.m.a.
zhong guo
Ülaltoodud on kaks hieroglüüfi mis tähistavad kokku Hiina maad Zhong guo (vasakult paremale)
Rohkem kui 60 000 hiina hieroglüüfist kasutatakse nüüdisajal 8000 – 9000. Igapäevase teksti mõistmisel piisab ka 5000 kuni 6000 hieroglüüfi tundmisest.
Ühiskeelena (Hiina keeles putonghua)kasutatav mandariini keel on ka enamlevinud keel mida kasutatakse meedias, haridussüsteemis, ametiasutustes, sõjaväes jms. kõige enam. See on ka keel, mida õpetatakse kõige rohkem välismaalastele ning selles toimuvad keeletestid – HSK.

galligraafia

 

 

Teostame kirjalikke tõlkeid Hiina keelest eesti ja inglise keelde!